Jaan Tõnissoni Postimehe Fond andis välja 2024. aasta raamatugrandid. Konkursile laekus 25 taotlust, grant anti viiele autorile.


Postimehe Fondi raamatugrandi eesmärk on toetada autoreid eestikeelse monograafiana kirjutamiseks, mis kõnetaks laiemat lugejaskonda ning oleks tähenduslik ja oluline Eesti ühiskonna enesetunnetusele 21. sajandi maailmas.

Taotlusi hindas Postmehe Fondi teadunõukogu, mille soovitusel otsustas Postimehe Fondi juhatus anda raamatugrant järgmiste monograafiate kirjutamiseks:


Kalevi Kull «Rohelusse sündinud, elus»


Raamat annab ülevaate ökoloogilise tasakaalu tingimustest ja selle saavutamise võimalustest. Ta määratleb ka probleemi ja olukorra, milles praegune kultuur ja majandus pikemas perspektiivis asub. See on raamat rohelisest ehk ökoloogilisest ehk mahedast arusaamast, selle päritolust, põhjendusest, järelmitest. Ta võiks meid aidata teeleidmisel, Eesti looduse ja kultuuri püsimajäämisel.


Marin Laak «Elav Kalevipoeg»


Kavandatav raamat on elavast ja muutuvast Kalevipoja tekstist eesti kultuuris. «Kalevipoega» on aastakümneid uuritud kui kultuurisümbolit või ebaõnnestunud rahvaluuleteost; Valdur Mikita on käsitlenud «Kalevipoja» tähendust esseistlikult, Jüri Talvet kunsteeposte klassikana maailmakirjanduses. See raamat toetub kirjanduslike ja teiste uute allikate analüüsile, mida ei ole seni tehtud.

Tegemist on uurimusega, milles jälgitakse Kalevipoja teksti, teemade ja motiivide esinemist tänapäevases digimeedia ja popkultuuri tekstides kuni ärkamisaegse romantilise luuleni. Raamat aitab «Kalevipoja» tähendusi kaasaegselt mõista ja mõtestada.


Mihkel Mäesalu «Jüriöö ülestõus»


Värsketel uurimistulemustel põhinev raamat annab üksikasjaliku käsitluse jüriöö ülestõusust, paigutades selle Läänemere-ruumi poliitilise ajaloo konteksti.

Oluliseks uueks tähelepanekuks on tõsiasi, et Läänemaa ja Saaremaa alistusid Saksa ordule kokkuleppe sõlmimise teel. Ülestõusu otseseks tagajärjeks oli Põhja-Eesti müümine Saksa ordule. Teataval moel täitus seega Harju ülestõusnute esialgne eesmärk – teha lõpp Taani võimule Põhja-Eestis.

Lisaks sündmusloo ülevaatele sisaldab raamat arutlevaid peatükke, kus lahatakse ülestõusukeskseid küsimusi: kes olid ülestõusnud ja millised olid nende eesmärgid, mis oli ülestõusu põhjuseks ning millised olid ülestõusu tagajärjed.


Eerik Jõks « Kirikulaulu teadmuse varakamber»


Eestis on kujunenud olukord, milles kirikukultuur on ühiskondliku mõtlemise muutumise tagajärjel jäänud perifeersesse staatusesse. Raamat avab lugejale kirikulaulu, eriti aga akadeemilisel mõtlemisel tugineva kirikulaulu, teadmuse varakambri. Praegu on see mõttemaailm looritatud ja paljuski saatuse hooleks jäetud. Mis kunagi oli enesestmõistetav, on nüüd haihtunud pea jälge jätmata. Raamat annabki võimaluse mõtestada uuesti kirikulaulu teadmus ja avastada Euroopa ja Eesti professionaalse muusikakultuuri ühe tuumkomponendi salapärane maailm kirikulaulu ajaloo ülevaatliku tutvustamise ja kirikulaulule lähenemise erinevate meetodite tutvustamise kaudu.


Jüri Liiv «Ringmajanduse ringmäng»


Tihti presenteeritakse ringmajandust ja taaskasutust kui võluvitsa, mis võimaldab piiramatult toota ja tarbida. Paraku ei arvesta selline lähenemine loodusteaduslikku reaalsust. Peaaegu kõigi materjalide omadused langevad taaskäitlemisel ning nad ei sobi enam samasuguste asjade valmistamiseks.

Vahel on siiski võimalik leida nutikaid lahendusi. Raamatu autor on viimased 15 aastat tegelenud mitmetele materjalidele (biojäätmed, plastikud, jääkturvas, pürolüüsitahm, tuhad jne) uute ümbertöötlusvõimaluste leidmisega, kirjutanud vastavaid teadusartikleid ning patenteerinud mitmeid uudseid tehnoloogiaid, samuti koostanud suuremahulise andmebaasi kogu maailmas tehtud uuringutest. See raamat on kokkuvõte kõigest, mida me taaskasutamisest seni teame.


Allikas: Postimees.ee