Möödunud aastal andis Postimehe Fond välja esimesed kolm Noor-Eesti teadusgranti. Kui mullu oli tegu võibolla üllatavagi algatusega, siis tänaseks on sellest kujunemas traditsioon, Eesti humanitaar- ja ühiskonnateaduste institutsionaalne osa.
Mullu võisid konkursil osaleda kõik teadlased, kuid tänavusest taotlusvoorust alates vaid need, kellel on doktorikraadi kaitsmisest möödas kümme või vähem aastat. Teadlased, kel kraadi kaitsmisest rohkem aastaid möödas, said sel aastal esimest korda (ja saavad edaspidi) taotleda Postimehe Fondi raamatugranti.
Seega, käesolevast aastast alates annab Postimehe Fond välja kaht kuni 100 000-eurose aastaeelarvega Noor-Eesti granti ja kolme 33 000 euro suurust raamatugranti. Noor-Eesti grandid on mõeldud uute, kuni kolm aastat kestvate uuringute läbiviimiseks, raamatugrandid aga kogenud teadlastele, kel on vaja aeg maha võtta, et juba varem saadud uurimistulemused raamatuks kirjutada.
Mõlema grandiprogrammi eesmärk on toetada humanitaar- ja ühiskonnateaduslikke uuringuid, mis aitavad kaasa eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestlikkusele ning Eesti ühiskonna enesetunnetuse arengule 21. sajandi kiiresti muutuvas maailmas.
Selle aasta Noor-Eesti grantide taotlusvooru laekus 28 taotlust, neist 16 humanitaarteaduste ja 12 ühiskonnateaduste valdkonnast. Taotluste tase oli ühtlaselt kõrge ja konkurss tihe.
Noor-Eesti grantide taotlusvooru laekus 28 taotlust, neist 16 humanitaarteaduste ja 12 ühiskonnateaduste valdkonnast.
Taotlusi hindas Postimehe Fondi kümneliikmeline teadusnõukogu koosseisus Krista Aru, Raul Eamets, Martin Ehala, Tiit Hennoste, Toomas Kiho, Marju Kõivupuu, Mihhail Lotman, Mart Raudsaar, Andrus Raudsalu ja Tarmo Soomere. Hindamise esimese voorus analüüsiti kõiki taotlusi ükshaaval ja suunati edasi teise vooru need, mille suhtes oldi üksmeelel, et taotlus vääriks granti. Selliseid taotlusi oli kaheksa. Hindamise lõppvoorus toimus salajane hääletamine, mille tingimuste kohaselt oli grandi saamise eelduseks rohkem kui poolte nõukogu liikmete poolthääl.
Tulevastele taotlejatele on võib-olla hea teada, et teise vooru pääsemise võtmeks on tugev vastavus grandiprogrammi eesmärkidele. Teisisõnu, teadusnõukogule avaldasid muljet taotlused, mille oodatavad tulemused võiksid tulevikus kuidagi mõjutada ühiskondlikku diskussiooni eestluse olemuse üle või toetada mingil moel ühiskonna arengut. Küllap aitavad teadusnõukogu eelistustest aimu saada ka värskete grandisaajate uuringukavade ülevaated tänases Fookuses.
Raamatugrandi konkursile laekus 22 taotlust, neist 17 humanitaarteadustest ja viis ühiskonnateadustest. Hindamisprotseduur oli samasugune kui Noor-Eesti grantide puhul. Teise vooru pääses kaheksa raamatugrandi taotlust, neist kolm olid biograafiad, kolm ühiskonnateaduse valdkonnast ja kaks ajaloo vallast. Kuigi formaalset jaotust lõpphääletusel ei olnud, läks lõpuks igasse teemarühma üks raamatugrant. Ka neist on tutvustus Fookuses.
Raamatugrandi konkursile laekus 22 taotlust, neist 17 humanitaarteadustest ja viis ühiskonnateadustest.
Koos mullu alustanud kolme uurimisprojektiga on Postimehe Fondi toel nüüd Eesti-kesksete uuringutega töös kaheksa grandihoidjat. See on tugev algus ja loodame, et sellele tuleb tuleval aastal lisa.
Ja mitte ainult grandisaajate poolelt. Postimehe Fond on avatud kõigile organisatsioonidele ja eraisikutele, kes soovivad rahaliselt toetada Eesti-keskseid uuringuid. Olles tuttav kõigi sel aastal esitatud taotlustega, võin julgelt öelda, et toetust väärivaid uurimisprojekte on mitu korda rohkem kui raha ning et fond võiks eesti teaduse hüvanguks veel tublisti kasvada.