Priit Hõbemägi on taasiseseisvunud Eesti üks kogenumaid peatoimetajaid. Ta on alates 2022. aasta kevadest Postimehe peatoimetaja. Varem on ta olnud Eesti Ekspressi, Eesti Päevalehe ja Õhtulehe peatoimetaja ning Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liige. Ta on aastaid tegelenud ajalehtede ning ajakirjade loomise ja juhtimisega. Ajakirjanduslikult täiendas ta ennast USAs, Norras, Taanis, Saksamaal jm. 2012. aastal alustati tema aktiivsel kaasalöömisel ajakirjanduse õpetamist ka Tallinna Ülikoolis ning ta on täna seal ajakirjanduse õppekava lektor. Samuti juhib ta juba üle viieteistkümne aasta Kuku raadio kõige populaarsemat jutusaadet «Keskpäevatund».  

Hõbemägi on tuntud kui uute ajakirjanduslike tehnoloogiate tutvustaja, kes rõhutab sotsiaalmeedia tähtsust tänapäeva ajakirjanduses. Ta peab väga oluliseks, et ajakirjanikud oskaksid ise oma lugusid nii visuaalselt kui audiona sotsiaalmeedias nähtavaks ja kuuldavaks teha.

Väino Koorberg on kogenud peatoimetaja, ajakirjanik ja koolitaja. Ta alustas uudistereporterina ajalehes Edasi (Postimehe eelkäija), on aidanud käivitada ja välja anda kahte nädalalehte («Liivimaa Kroonika» ja «Liivimaa Kuller») ning juhtinud üle 16 aasta peatoimetajana ajalehte «Õhtuleht». Tema teeneks võib lugeda tabloidajakirjanduse võtete edendamist Eestis.

Praegu õpetab Koorberg Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi magistrandidele toimetamise saladusi ning koolitab Eesti Meediaettevõtete Liidu ja Balti Meedia Oivakeskuse eestvõttel Eesti lehetoimetusi. Lisaks arutleb ta koos Rein Langiga iga nädal Kuku Raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses», mida väljaanded hästi, mida halvasti tegid.

Priit Pullerits töötab 1998. aastast Postimehe vanemtoimetajana ning õpetab 1991. aastast Tartu Ülikoolis ajakirjanikke. Ta on lõpetanud TÜ ajakirjanikuna aastal 1990, täiendanud end seejärel Columbia ülikooli ajakirjanduskoolis New Yorgis, stažeerinud üleilmses uudisteajakirjas Newsweek ning olnud Marylandi ülikooli ajakirjanduskolledžis Fulbrighti teadusstipendiaat. Enne Postimehega liitumist asutas ta 1993. aastal üldhuviajakirja Favoriit, mida peatoimetas aastani 1998. Temalt on ilmunud kolm ajakirjandusõpikut.

Mart Sooniku seminarid on pigem treeningud kui loengud. Neis vaagitakse elulisi juhtumeid, otsitakse taktikaid strateegilistele eesmärkidele ja lahendatakse aktuaalseid probleemülesandeid, kasutades praktikas kinnitust leidnud teoreetilisi mudeleid. 

Seda toetab ta igapäevane konsultandikogemus ettevõttes MSMedia, mille kaudu ta uurib, analüüsib, koolitab ja nõustab kõige erinevamate murede korral. Tema kliendid on ministeeriumid, sihtasutused, erasektori organisatsioonid ja vabaühendused. Kommunikatsioonijuhina töötab ta aastast 1998, aastatel 1991–1998 oli tegev ajakirjanduses. Tallinna Ülikooli õppejõud on ta alates 2006. aastast. Teadusmagistrikraadi kaitses 2009. aastal Tartu Ülikoolis organisatsioonikommunikatsiooni valdkonnas, uurides sihtasutuste rolli ja kommunikatsiooni.

Teadusartiklites on Mart Soonik keskendunud pigem organisatsioonide suhtekapitali hindamisele, sisuturunduse mõtestamisele ja reklaami mõju uurimisele.

Erik Prozes töötab pressifotograafina 1990. aastast. Ta oli Äripäeva fotograaf ja fototoimetuse juhataja 1995–2014, Postimehe foto- ja videotoimetuse juhataja ja fotograaf alates 2015. aastast.

Õppinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust ja Eesti Kunstiakadeemias fotograafiat, mõlemad lõpetamata. Suurimaks mõjutajaks haridusteel nimetab ta World Press Photo kaheaastast seminari «Teel fototippu». On viinud läbi ajakirjandusfotograafia teemalisi seminare ja workshop'e Eesti Kunstiakadeemias, Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis.  

Tolereerib visuaalse meedia üleküllust tänases inforuumis. Hindab kõrgelt autoripositsiooni ja fotograafilist kirjaoskust ning põhimõtet «less is more». Erik Prozes on võitnud oma fotodega auhindu üleriigilisel konkursil.

Krista on töötanud Postimehe eelkäijas, ajalehes Edasi ja maakonnalehtedes Kärdlas, Kohta-Järvel ja Võrus. Aastatel 1993–1995 oli ta Tartus kohaliku raadiojaama Q-Raadio peatoimetaja. Ülikoolis töötatud aastatel (1981–1993) alanud uurimistööd eesti ajakirjanduse ajaloost on ta jätkanud hiljem erinevatel ametipostidel, keskendudes ajalehele Postimees ja Jaan Tõnissonile. 

22. oktoobril 2010 kaitses Krista Aru Eesti Humanitaarinstituudis doktoritöö «Eesti toimetajakeskne ajakirjandus kodanikuühiskonna kujundaja ja omakultuuri kandjana ajalehe Postimees (1886–1935) näitel». Doktoritöö põhines 2008. aastal avaldatud monograafial «Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom». Krista Aru on avaldanud raamatuid ja artikleid. Ta on Jaan Tõnissoni Seltsi juhatuses.

Tarmu Tammerk on Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) ajakirjanduseetika nõunik. Selles ametis jälgib ta ERRi tegevuse vastavust ajakirjanduse kutse-eetikale ja tavadele; vaatab läbi ERRile esitatud vastulauseid ja kaebusi ning jälgib programmi tasakaalustatust. 

Tarmu Tammerk on olnud ajakirjanik üle 15 aasta, tegutsenud ajalehtedes ja rahvusvahelistes infoagentuurides AFP ja Reuters, teinud kaastööd mitmele Eesti raadio- ja telejaamale.  

Ajakirjanduseetika ja meedia eneseregulatsiooniga hakkas Tammerk tegelema, kui juhtis 1990ndate teisel poolel Ajalehtede Liitu. Sel ajal oli ta üks Eesti ajakirjanduseetika koodeksi koostajatest. On olnud meedia eneseregulatsiooniorgani Pressinõukogu esimees ja korduvalt selle liige. Jaganud paljudes riikides Eesti kogemust ajakirjanduseetika rakendamisel.

Vallo Nuust on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanikuna ja kaitsnud samas teadusmagistri kraadi ajakirjanduse alal.

Ta on töötanud erinevates ajakirjandusväljaannetes, sh Eesti Televisioonis režissöörina ja Postimehes reporterina. Temalt on ilmunud luulekogu «Et vaadata merd» ja olemuslugusid koondav raamat «Kuutunnel». Vallo ajakirjanduslikku tegevust on tunnustatud mitmete ajakirjanduspreemiatega.

Aastatel 2005-2022 oli Vallo Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor.

Aastast 2004 õpetab Vallo Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis ajakirjanikele loovkirjutamist ja on olnud valitud sotsiaalteaduste valdkonna 10 parima õppejõu hulka.

Tudengid on tema loengute kohta kirjutanud nii: «Ma olen geenius, sest valisin selle aine! See loeng oli nagu lõunapaus, mida töötaja ootab või nagu vahetund, mida igatseb õpilane, sest sealt saab vahel rohkem tuleviku jaoks kasu, kui tähtsast koosolekust või koolitunnist. Stressivabalt. Kastist väljas.»

Ulla Länts on kogenud ajakirjanik ja saatejuht. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Töötanud Tartu Raadios uudistetoimetaja ja saatejuhina ning olnud pikka aega Kuku raadio vanemtoimetaja ja saatejuht. Ta on juhtinud ka hommikuprogrammi telekanalis TV 1 ja teinud mitemeid telesaateid teisteski kanalites.

Alates 2021. aastast töötab Länts Postimehe Eesti uudistetoimetuses ajakirjanikuna ja teeb saateid Postimees TV-s.

Tiina Jõgeda ajakirjanikutee sai alguse nädalalehe Eesti Ekspress sünniga. Ta on väljaandes töötanud uudistereporterina, uuriva ajakirjanikuna, toimetajana, olnud ajakirja «Magneet» peatoimetaja ja kirjutanud Eesti Ekspressi esimesest kümnest aastast raamatu «Hea elu sümbool».

Lisaks on tema sulest ilmunud raamatud «Saldo» (Rein Kaarepere elu ja tegevus), «Kapital» (TÜ majandusteaduskonna lõpetanute intervjuud), «Miks Estonia» (parvlaeva hukust), psühholoogia-alased «Õnne valem» ja « Luba endale midagi head» ning lasteraamat «Kakumäe lood».

Tiina Jõgeda on töötanud ka ajalehtedes Postimees ja Esmaspäev ning pidanud loenguid nii meediast kui ka psühholoogiast Tallinna Ülikoolis, TÜ Õigusinstituudis ja Kunstiakadeemias.

Tiina Jõgeda on toimetanud telesaateid (Kahvel, Koosolek, Meie jm) ja teinud saateid Kuku raadios. Kuna Tiina Jõgeda teine eriala on psühholoogia, siis kirjutas ta 12 aastat kolumni «Õnne valem» ja juhtinud Vikerraadios psühholoogia-saadet «Minu mängureeglid». Praegu kirjutab ta Postimehes kolumni «Hea elu teejuht».

Mart Raudsaar on tegelenud ajakirjandusega teoorias ja praktikas juba üle 25 aasta, olles õpetanud ja kirjutanud uudiseid, olemuslugusid, reportaaže ja arvamuslugusid. Ta andis esimese loengu 1998. aastal Tartu ülikoolis, kus ta töötas ajakirjandusõppejõuna aastani 2010. Seejärel tegutses Raudsaar aasta aega Tartu ülikooli Narva kolledžis meediasuhete lektorina. 2011–2017 osales ta aga ajakirjanduse õppesuuna asutamises ja õppejõutöös Tallinna ülikooli Kommunikatsiooni instituudis, lugedes paralleelselt meediateemalist kursust mõned aastad ka Infotehnoloogia kolledžis.

Raudsaar kuulus taasiseseisvunud Eesti nõndanimetatud lapsajakirjanike põlvkonda, alustades praktilise ajakirjandusega ülikooliõpingute kõrvalt 1990. aastal, töötades nädalalehes Liivimaa Kuller ja Favoriit. Veel on ta töötanud reporterina nädalalehes Eesti Kirik, peatoimetanud kolm aastat ajakirja Politseileht ning kirjutanud kümmekond aastat olemuslugusid ajakirjale Saldo. 2014–2020 oli Raudsaar Postimehe püsikolumnist ning seejärel 2020–2021 Postimehe peatoimetaja. Praegu töötab Mart Raudsaar Postimehe arvamustoimetuse juhatajana.

Kristina Herodese kohta võib öelda eluaegne Postimehe ajakirjanik. 1996. aastast püsiautor, 2014. aastast ajakirjanik ja 2021. aastast juht. Tuline kirg teha head ajakirjandust sai alguse juba lapsepõlves – Kristina andis esimese raadiointervjuu 11-aastaselt ja kirjutas avaldatud loo 12-aastaselt.

Juhib Eesti 10 populaarseima podcasti hulka kuuluvat saadet «Naistejutud» (2017 aastast osaline, 2021 aastast saatejuht. Kristinka juhtimisel kasvas saate kuulatavus 14 korda).

Tegutsenud 14 aastat ärimaailmas. Tallinna Kaubamaja loovjuhina käivitas ta siiani eduka kliendiajakirja Hooaeg, lõi kontseptsiooni moekommunikatsioonile ja moenõustamise teenusele ning koolitas kogu personali.

Kirjutanud raamatud «Jumestusjutud» (koos R. Härmatiga), «Etikett tööl ja kodus» (koos T. Tšatšua, M. Lukasega), loovkonsultant ja toimetaja raamatule «Sina».

Autorina teatakse Kristina Herodest lugude poolest, mis avavad sügavuti inimsuhteid ning vaimse tervise teemasid. Kirjutab naudinguga ka persoonilugusid, reportaaže, moe- ja seikluslugusid.