Priit Hõbemägi on taasiseseisvunud Eesti üks kogenumaid peatoimetajaid. Ta on alates 2022. aasta kevadest Postimehe peatoimetaja. Varem on ta olnud Eesti Ekspressi, Eesti Päevalehe ja Õhtulehe peatoimetaja ning Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liige. Ta on aastaid tegelenud ajalehtede ning ajakirjade loomise ja juhtimisega. Ajakirjanduslikult täiendas ta ennast USAs, Norras, Taanis, Saksamaal jm. 2012. aastal alustati tema aktiivsel kaasalöömisel ajakirjanduse õpetamist ka Tallinna Ülikoolis ning ta on täna seal ajakirjanduse õppekava lektor. Samuti juhib ta juba üle viieteistkümne aasta Kuku raadio kõige populaarsemat jutusaadet «Keskpäevatund».  

Hõbemägi on tuntud kui uute ajakirjanduslike tehnoloogiate tutvustaja, kes rõhutab sotsiaalmeedia tähtsust tänapäeva ajakirjanduses. Ta peab väga oluliseks, et ajakirjanikud oskaksid ise oma lugusid nii visuaalselt kui audiona sotsiaalmeedias nähtavaks ja kuuldavaks teha.

Väino Koorberg on kogenud peatoimetaja, ajakirjanik ja koolitaja. Ta alustas uudistereporterina ajalehes Edasi (Postimehe eelkäija), on aidanud käivitada ja välja anda kahte nädalalehte («Liivimaa Kroonika» ja «Liivimaa Kuller») ning juhtinud üle 16 aasta peatoimetajana ajalehte «Õhtuleht». Tema teeneks võib lugeda tabloidajakirjanduse võtete edendamist Eestis.

Praegu õpetab Koorberg Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi magistrandidele toimetamise saladusi ning koolitab Eesti Meediaettevõtete Liidu ja Balti Meedia Oivakeskuse eestvõttel Eesti lehetoimetusi. Lisaks arutleb ta koos Rein Langiga iga nädal Kuku Raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses», mida väljaanded hästi, mida halvasti tegid.

Priit Pullerits töötab 1998. aastast Postimehe vanemtoimetajana ning õpetab 1991. aastast Tartu Ülikoolis ajakirjanikke. Ta on lõpetanud TÜ ajakirjanikuna aastal 1990, täiendanud end seejärel Columbia ülikooli ajakirjanduskoolis New Yorgis, stažeerinud üleilmses uudisteajakirjas Newsweek ning olnud Marylandi ülikooli ajakirjanduskolledžis Fulbrighti teadusstipendiaat. Enne Postimehega liitumist asutas ta 1993. aastal üldhuviajakirja Favoriit, mida peatoimetas aastani 1998. Temalt on ilmunud kolm ajakirjandusõpikut.

Mart Sooniku seminarid on pigem treeningud kui loengud. Neis vaagitakse elulisi juhtumeid, otsitakse taktikaid strateegilistele eesmärkidele ja lahendatakse aktuaalseid probleemülesandeid, kasutades praktikas kinnitust leidnud teoreetilisi mudeleid. 

Seda toetab ta igapäevane konsultandikogemus ettevõttes MSMedia, mille kaudu ta uurib, analüüsib, koolitab ja nõustab kõige erinevamate murede korral. Tema kliendid on ministeeriumid, sihtasutused, erasektori organisatsioonid ja vabaühendused. Kommunikatsioonijuhina töötab ta aastast 1998, aastatel 1991–1998 oli tegev ajakirjanduses. Tallinna Ülikooli õppejõud on ta alates 2006. aastast. Teadusmagistrikraadi kaitses 2009. aastal Tartu Ülikoolis organisatsioonikommunikatsiooni valdkonnas, uurides sihtasutuste rolli ja kommunikatsiooni.

Teadusartiklites on Mart Soonik keskendunud pigem organisatsioonide suhtekapitali hindamisele, sisuturunduse mõtestamisele ja reklaami mõju uurimisele.

Erik Prozes töötab pressifotograafina 1990. aastast. Ta oli Äripäeva fotograaf ja fototoimetuse juhataja 1995–2014, Postimehe foto- ja videotoimetuse juhataja ja fotograaf alates 2015. aastast.

Õppinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust ja Eesti Kunstiakadeemias fotograafiat, mõlemad lõpetamata. Suurimaks mõjutajaks haridusteel nimetab ta World Press Photo kaheaastast seminari «Teel fototippu». On viinud läbi ajakirjandusfotograafia teemalisi seminare ja workshop'e Eesti Kunstiakadeemias, Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis.  

Tolereerib visuaalse meedia üleküllust tänases inforuumis. Hindab kõrgelt autoripositsiooni ja fotograafilist kirjaoskust ning põhimõtet «less is more». Erik Prozes on võitnud oma fotodega auhindu üleriigilisel konkursil.

Rasmus Kagge alustas kommunikatsioonivaldkonnas tööd 1995. aastal ajakirjanikuna Eesti Päevalehes. 2016. aastani töötas ta ajakirjandusväljaannetes, sealhulgas Eesti Rahvusringhäälingus Vikerraadio hommikuprogrammi ja ETV saate «Pealtnägija» saatejuhina. 2011. aastal sai ta koos Mihkel Kärmasega uuriva ajakirjanduse Bonnieri preemia. On võitnud Eesti Ajalehtede Liidu preemiaid.

Aastatel 2016–2017 töötas Rasmus valitsuse kommunikatsioonibüroos meedianõunikuna. Täna töötab Rasmus kommunikatsioonibüroos Agenda PR, kus ta vastutab meediasuhete, korporatiivkommunikatsiooni ja koolituste valdkonna eest.

Dagmar Lamp on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja suhtekorralduse erialal ning Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni erialal. Ta oli üks Eesti esimesi populaarseid blogijaid, aastate jooksul on ta välja andnud kümmekond raamatut.

Dagmar on töötanud ajakirjanikuna Õhtulehes, ajakirjades Naised ja Naisteleht, kirjutanud Delfile, Eesti Ekspressile, ajakirjadele Digi ja Hello!. Ligi seitse aastat töötas Dagmar Postimees Grupis, juhtides erinevaid portaale ja osakondasid. Praegu juhib Dagmar agentuuris Havas Creative PR-meeskonda. Selle kõige kõrvalt pühendus ta aastal 2017 podcast'ide maailmale ja tänavatel räägitakse, et Dagmar on Eesti  podcast'ide kroonimata kuninganna. «Naistejutud», «Eesti roimad koos Andres Anveltiga» ja «Külmavärinad» on Dagmari podcast’idest ehk kõige tuntumad, kuid kindlasti mitte ainukesed.

Miks on podcast’id nii erilised? Kas tõesti igaüks võib teha podcast’i? Ja mis imelik valdkond see taskuhäälingu-asi siis ikkagi on, millesse võib sukelduda ja mitte ära tüdineda? Dagmar oskab neile ja paljudele muudele küsimustele vastuse anda.

Krista on töötanud Postimehe eelkäijas, ajalehes Edasi ja maakonnalehtedes Kärdlas, Kohta-Järvel ja Võrus. Aastatel 1993–1995 oli ta Tartus kohaliku raadiojaama Q-Raadio peatoimetaja. Ülikoolis töötatud aastatel (1981–1993) alanud uurimistööd eesti ajakirjanduse ajaloost on ta jätkanud hiljem erinevatel ametipostidel, keskendudes ajalehele Postimees ja Jaan Tõnissonile. 

22. oktoobril 2010 kaitses Krista Aru Eesti Humanitaarinstituudis doktoritöö «Eesti toimetajakeskne ajakirjandus kodanikuühiskonna kujundaja ja omakultuuri kandjana ajalehe Postimees (1886–1935) näitel». Doktoritöö põhines 2008. aastal avaldatud monograafial «Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom». Krista Aru on avaldanud raamatuid ja artikleid. Ta on Jaan Tõnissoni Seltsi juhatuses.

Katrin Kern on Tartu Ülikooli stilistika ja keeletoimetamise õppejõud, keeletoimetaja ja tõlkija. Ta on kirjutanud koos Ilona Võiguga gümnaasiumi stilistikaõpiku, koostanud keelehooldekeskusele õppematerjale ning koolitanud õpetajaid ja ajakirjanikke. Ta on keeletoimetajate liidu asutajaliige ja Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige.

Tarmu Tammerk on Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) ajakirjanduseetika nõunik. Selles ametis jälgib ta ERRi tegevuse vastavust ajakirjanduse kutse-eetikale ja tavadele; vaatab läbi ERRile esitatud vastulauseid ja kaebusi ning jälgib programmi tasakaalustatust. 

Tarmu Tammerk on olnud ajakirjanik üle 15 aasta, tegutsenud ajalehtedes ja rahvusvahelistes infoagentuurides AFP ja Reuters, teinud kaastööd mitmele Eesti raadio- ja telejaamale.  

Ajakirjanduseetika ja meedia eneseregulatsiooniga hakkas Tammerk tegelema, kui juhtis 1990ndate teisel poolel Ajalehtede Liitu. Sel ajal oli ta üks Eesti ajakirjanduseetika koodeksi koostajatest. On olnud meedia eneseregulatsiooniorgani Pressinõukogu esimees ja korduvalt selle liige. Jaganud paljudes riikides Eesti kogemust ajakirjanduseetika rakendamisel.

Vallo Nuust on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanikuna ja kaitsnud samas teadusmagistri kraadi ajakirjanduse alal.

Ta on töötanud erinevates ajakirjandusväljaannetes, sh Eesti Televisioonis režissöörina ja Postimehes reporterina. Temalt on ilmunud luulekogu «Et vaadata merd» ja olemuslugusid koondav raamat «Kuutunnel». Vallo ajakirjanduslikku tegevust on tunnustatud mitmete ajakirjanduspreemiatega.

Aastatel 2005-2022 oli Vallo Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor.

Aastast 2004 õpetab Vallo Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis ajakirjanikele loovkirjutamist ja on olnud valitud sotsiaalteaduste valdkonna 10 parima õppejõu hulka.

Tudengid on tema loengute kohta kirjutanud nii: «Ma olen geenius, sest valisin selle aine! See loeng oli nagu lõunapaus, mida töötaja ootab või nagu vahetund, mida igatseb õpilane, sest sealt saab vahel rohkem tuleviku jaoks kasu, kui tähtsast koosolekust või koolitunnist. Stressivabalt. Kastist väljas.»

Keili Sükijainen on kogenud ajakirjanik, telesaatejuht ja meediakoolitaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala ning täiendanud end mainekas Ameerika teleülikoolis Ball State University, mille vilistlaste hulka kuulub ka telelegend David Lettermann.

Sükijainen alustas oma telekarjääri produtsendi assistendina ETV teadus- ja kultuurisaadetes («Teadlaste öö», 2011) ja jätkas uudistereporterina «Aktuaalses kaameras». Alates aastast 2013 töötas ta telekanalis TV3 juhtides ja toimetades «Seitsmeseid uudiseid», heategevussaadet «Inglite aeg» ning oli Alari Kivisaare kaassaatejuht meelelahutussaates «Naabrist parem». Tänaseks töötab Sükijainen telekanalis Kanal 2, kus juhib ja produtseerib Eesti esimest iganädalast head tegevat saadet «Südamesoov» ning juhib samal kanalil nüüd ka meelelahutussaadet «Kodud rahaks».

Lisaks teletööle on Sükijainen olnud aastaid tegev sotsiaalmeedias, kus teda jälgib pea 43 000 inimest ning on valitud ka Eesti parimaks sisuloojaks. Talle kuulub oma meedia- ja sotsiaalmeedia koolitusettevõtte Hellou, mis tegeleb väikeettevõtjate koolitamise ning sisuloomega. Olles olnud aastaid tegev mitmes meediavaldkonnas oskab Keili anda praktilisi ja nutikaid nippe, kuidas ajakirjanikuna kiiresti liikuvas sotsiaalmeedia maailmas hakkama saada ning kõik meediumid oma kasuks tööle panna.